Distsiplinaarprotsess

Distsiplinaarprotsess

Eesti Aktuaaride Liidu distsiplinaarprotsess kehtestab korra ja reeglid, kuidas liidus viiakse läbi distsiplinaarmenetlusi, määratletakse karistusi liikme(te) distsiplinaarrikkumiste eest ning tuuakse välja protsess apellatsioonikaebus(t)eks.

Distsiplinaarrikkumise all mõeldakse eksimust Liidu põhikirja, kodukorra ja/või üldkoosolekute otsuste vastu. Lisaks mistahes teod ja/või käitumine, mis on vastuolus või mida võib hinnata vastuolus olevaks aktuaaride kutsealase eetikakoodeksi või kutsenormidega (juhenditega).

Kaebuse esitamise õigus ei ole piiratud Liidu liikmelisusega. Liidu väline füüsiline- ja juriidiline isik võib esitada kaebuse liidu liikme vastu. Liidu liige võib oma käitumise uurimiseks ka omal soovil distsiplinaarprotsessi algatada.

Igal liikmel on õigus iseseisvale, sõltumatule ja objektiivsele distsiplinaarprotsessile.

Distsiplinaarkomisjon

Distsiplinaarrikkumiste menetlemiseks moodustatakse distsiplinaarkomisjon.

Viis (5) distsiplinaarkomisjoni (edaspidi Kohtu) kaasistujat valitakse kolmeks aastaks Liidu üldkoosolekul. Kohtu kaasistujateks võivad olla vaid Liidu täisliikmed, kes on olnud Liidu liikmed mitte vähem kui kolm (3) aastat ja kes omavad laitmatut reputatsiooni.

Iga juhtumi käsitlemiseks määravad valitud kaasistujad endi hulgast eraldi kolmeliikmelise Kohtu koosseisu. Kohtu koosseisu ei tohi kuuluda isik, kellel võib juhtumi käsitlemisel tekkida huvide konflikt. Reaalse või potentsiaalse huvide konflikti ilmnemisel peab Kohtu koosseisu valitud isik ennast Kohtu koosseisust esimesel võimalusel taandama. Taandunud kaasistuja asemele määratakse uus Kohtu liige.

Kohus valib isekeskis kaasistujate hulgast eesistuja.

Kohus on otsustusõiguslik, kui kogu Kohtu koosseis on kohal. Kohtu otsus võetakse vastu, kui selle poolt on 2/3 Kohtu koosseisust.

Kui Kohus on määranud istungi toimumise aja, peab ta sellest teavitama kaebealust vähemalt kakskümmend üks (21) päeva ette. Poolte kokkuleppel võib juhtum tulla arutusele ka enne nimetatud tähtaja saabumist.

Liige, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust teostatakse, on kohustatud kohtuistungile ilmuma isiklikult ja osalema menetlustoimingutes. Tal on õigus istungile kaasa võtta nõustaja(d) ning õigus kaitsja(d) abile. Kaebealusel on õigus esitada Kohtule kirjalikult või suuliselt tõendeid ning põhjendusi oma käitumise õigustamiseks.

Kohus arutab eksimust kaebealuse juuresolekul. Kohtualuse teistkordsel mitteilmumisel võidakse arutelu läbi viia ka tagaselja.

Kohtu otsus tehakse Kohtu koosseisu kinnisel istungil. Otsus võib olla õigeksmõistev  või süüdimõistev. Kohus võib loobuda juhtumi arutelust või arutelu lõpetada ning mitte otsust teha, kui ta leiab, et juhtum ei kuulu Kohtu pädevusse.

Karistused (disciplinary sanctsions)

Kui kohus on tuvastanud Liidu liikme eksimust, siis määratakse süüdimõistetule vastavalt süüteo raskusastmele üks alljärgnevatest karistustest:

  • Hoiatus;
  • Avalik märkus
  • Liidu liikmestaatuse alandamine
  • Liidust välja arvamine

Kohus teavitab kaebealust kirjalikult oma otsusest hiljemalt kolme (3) päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Kohtu otsus jõustub pärast apellatsiooni-tähtaja möödumist, kui vastavat apellatsiooni ei esitata.

Appellatsiooni kord

Kohtu otsuse peale on igal osapoolel õigus apelleerida Apellatsioonikogule. Apellatsiooni-kogu koosneb kõikidest Liidu täisliikmetest välja arvatud kolmeliikmelise Kohtu koosseisu liikmed, kes on määratud juhtumit käsitlema.

Apellatsioon tuleb esitada Juhatusele neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast Kohtu otsuse väljakuulutamist.

Apellatsiooni saamisel kutsub Juhatus kokku neljakümne viie (45) päeva jooksul kokku Apellatsioonikogu teavitades kõiki selle liikmeid vähemalt neljateistkümne (14) päeva ette.

Apelleerinud osapoolel on õigus ilmuda Apellatsioonikogu ette kas üksi või koos nõustaja(te)ga/kaitsja(te)ga. Kohtul on samuti õigus kaasata oma nõustaja.

Kohtu eesistuja esitab Apellatsioonikogule Kohtu otsuse koos põhjendustega. Apelleerinud osapoolel on õigus esitada oma põhjendused, miks tema arvates Kohtu otsus on väär või ebaõiglane.

Apellatsioonikogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb rohkem kui 50% Liidu täis ja assotsieerunud liikmetest. Juhul, kui kogunenud Apellatsioonikogu ei ole otsustusvõimeline, lükatakse asja arutamine kakskümmend üks (21) päeva edasi ning kutsutakse kokku uus Apellatsioonikogu istung.

Apellatsioonikogu võib Kohtu otsuse kas jõusse jätta, karistust vähendada või ümber lükata. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 häälteenamus. Apellatsioonikogu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Apellatsioonikogu otsusest teavitatakse osapooli kirjalikult vähemalt neliteist (14) päeva enne selle jõustumist.

Teavitamine ja konfidentsiaalsus

Liidu liikmeid, samuti kõiki teisi avalikult kaasatud osapooli teavitatakse Kohtu otsusest ja/või apellatsiooni tagajärjel tehtud Apellatsioonikogu otsusest kirjalikult. Kohtu ja Apellatsioonikogu vastavasisulised otsused on avalikud.

Reeglina on kõik Kohtu ja Apellatsioonikogu poolt teostatud arutelud ja toimingud ning neile kogudele esitatud tõendid ja ütlused konfidentsiaalsed ning hoitakse saladuses. Liit jätab endale õiguse avaldada kogu asjasse puutuv faktiline materjal juhul, kui konfidentsiaalsuse nõuet rikutakse või on olemas kõikide osapoolte vastav nõusolek.

 

EAL kodukorra punkt 9, uuendatud detsember 2022