Liidu kodukord

 

1             EESTI AKTUAARIDE LIIDU EESMÄRK

1.1          Eesti Aktuaaride Liit (edaspidi Liit) on vabatahtlik kutseorganisatsioon ja tema eesmärgiks on aktuaarikutse ja kindlustusteaduse edendamine, Liidu liikmete õiguste kaitsmine, teiste rahvuslike ja rahvusvaheliste aktuaaride organisatsioonidega sidemete arendamine ja õigusloome teostamine oma valdkonnas.

1.2          Eesmärgi saavutamiseks järgib Liit oma põhikirjas loetletud tegevusi.

1.3          Lisaks põhikirjas nimetatule on Liidu eesmärgiks:

1.3.1      Teadustada üldsust aktuaarikutse olemusest.

1.3.2      Hoida aktuaaride omavahelist austust ja lugupidamist.

 

2             AKTUAARIEETIKA KOODEKS

 

2.1 EESMÄRK 

Eesti Aktuaaride Liidu (edaspidi EAL) aktuaarieetika koodeks on vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud aktuaaride eetikakoodeksiga, mille eest vastutab Euroopa Aktuaaride Liit (Actuarial Association of Europe, AAE). Aktuaarieetika koodeksi on kinnitanud EAL-i üldkoosolek. 

Aktuaarieetika koodeks sätestab aktuaarikutsega seonduvad eetilised normid, mida aktuaar peab järgima, seda nii ametialaste ülesannete täitmisel kui ka üldiselt. Koodeks aitab aktuaarsete teenuste kasutajale tagada selle, et teenused on osutatud professionaalselt ja nõuetekohase hoolsusega. 

Käesolev koodeks on kohustuslik kõikidele EAL-i liikmetele (auliige, täisliige, assotsieerunud liige või õpilasliige). Aktuaari ametialaste kohustuste hulka kuulub eetikakoodeksi tundmine. 

2.2 RAKENDAMINE 

Alltoodud põhimõtteid rakendatakse järgnevalt: 

2.2.1 Üldine: Kõik aktuaarid peavad oma töös ja muudes olukordades, milles nende tegevust võidakse käsitleda aktuaarse tegevusena, järgima 1. põhimõtet. 

2.2.2 Ametialased teenused: Kõik aktuaarid peavad ametialaste teenuste pakkumisel järgima 2.-5. põhimõtet (seda nii tasustatud kui tasustamata teenust osutades). 

2.2.3 Muu töö: Nii tasustatud kui tasustamata tööd, mis ei ole seotud ametialaste teenuste osutamisega, peavad aktuaarid ise hindama, kas ja millises ulatuses peavad nad järgima 2.-5. põhimõtte sisu ja eesmärki, võttes sealjuures arvesse töövõtjate mõistlikke ootusi, töö olemust ja mistahes muid koodekseid või standardeid, mis tööle kehtivad, ja muid olulisi tegureid. 

2.2.4 Tugirollid: Aktuaaridel võib tööülesande sooritamise juures olla tugiroll, mis tähendab, et lõplik vastutus töö teostamise eest lasub kellelgi teisel. Ka tugirollis aktuaarid peavad töös järgima käesolevat koodeksit, seejuures hinnates nende tegevust koodeksi alusel, tuleb arvesse võtta ka muid tegureid, nagu nende vastutuse ulatus antud tööülesande sooritamisel ja nende asjaomane töökogemus. 

2.2.5 Koodeksi mõte ja eesmärk: Koodeks ei kujuta endast kõikehõlmavat tegutsemisviiside nimekirja, mida peaks kohaldama või vältima. Aktuaaridelt eeldatakse koodeksi mõtte ja eesmärgi järgimist, mitte lihtsalt selle sõna-sõnalt tõlgendamist. 

2.2.6 Vastavus õiguslikele ja järelvalvelistele nõuetele: Midagi käesolevas koodeksis ei tohiks tõlgendada nõudena õiguslikke või järelvalvelisi nõudeid rikkuda. Kui peaksid esinema vastuolud koodeksi ning õigluslike ja järelvalveliste nõuete vahel, siis lähtutakse õiguslikest ja järelvalvelistest nõuetest. „Õiguslikud nõuded“ ei laiene antud tähenduses osapoolte vahel sõlmitud lepingute sätetele. 

2.2.7 Lahknevused koodeksist: Aktuaarilt eeldatakse käesolevas koodeksis toodud tegevuste järgimist, välja arvatud juhul, kui see tooks kaasa sobimatud või potentsiaalselt eksitavad tagajärjed. Kui ametialaste teenuste osutamisel ei järgita koodeksis ettenähtud korda, peab aktuaar sellest teavitama ka tema ametialase teenuse kasutajat ning esitama lahknevuse põhjuse.  

2.3 MÕISTED 

Käesolevas koodeksis kasutatakse järgnevaid mõisteid: 

Aktuaar – EAL-i liige. 

Kasutaja – Juriidiline või füüsiline isik (tavaliselt hõlmab klienti), kellele aktuaar osutab kasutamiseks ametialaseid teenuseid. 

Klient – Osapool, kes palkab ametialaste teenuste osutaja. Aktuaari kliendiks võib olla aktuaari tööandja. 

Ametialane hinnang – Aktuaari hinnang, mis põhineb aktuaarsele (või muule asjaomasele) väljaõppele ja kogemusele. 

Ametialased teenused – 

• Kõik aktuaari osutatud teenused, mis seonduvad pensioniplaani või -fondiga, kindlustus-, edasikindlus- või finantsteenuseid osutava ettevõttega või finantstehingutega; ja  

• Kõik muud aktuaari osutatud teenused, mis põhinevad aktuaarsetel alustel. 

 

2.4 PÕHIMÕTTED 

2.4.1 Ausus 

Aktuaar kohustub käituma ausalt ning lähtub oma ametialases tegevuses kõrgeimatest eetilistest standarditest. 

2.4.2 Pädevus ja hoolikus 

Aktuaar kohustub täitma oma ametialaseid teenuseid pädevalt ja hoolikalt. 

2.4.3 Vastavus 

Aktuaar kohustub järgima oma tegevuses kõiki asjaomaseid õigusalaseid, järelvalvelisi ja ametialaseid nõudeid. 

2.4.4. Erapooletus 

Aktuaar ei tohi lubada eelarvamustel, huvide konfliktil või teiste isikute lubamatul sekkumisel mõjutada oma ametialast hinnangut. 

2.4.5 Tulemuste esitamine 

Aktuaar kohustub esitama oma töö tulemused asjakohaselt ning vastavalt kõikidele rakendatavatele aruandlusstandarditele. 

2.5 PÕHIMÕTETE SELGITUSED 

Järgnevad selgitused on osa eetikakoodeksist ja nende eesmärgiks on täpsustada ülaltoodud põhimõtete tõlgendamist ning kohaldamist. 

Antud selgitused ei ole täielikud ega lõplikud.  Aktuaar peab lähtuma oma ametialasest hinnangust ning pidama eetikakoodeksi järgimisel silmas nii selle mõtet kui eesmärki, mitte seda üks-ühele tõlgendama. 

2.5.1. Ausus 

2.5.1.1  Aktuaar kohustub osutama oma kutseteenust ausalt, oskuslikult ja hoolikalt. Aktuaar täidab oma ametialast kohustust kliendi ees, lähtudes sealjuures kõigist kehtivatest õiguslikest, järelvalvelistest ja ametialastest nõuetest. 

2.5.1.2 Aktuaar ei tohi tegutseda viisil, mis võib kahjustada aktuaarikutse mainet, seda nii oma ametiülesandeid sooritades või muudes olukordades, kus tema tegevust võidakse käsitelda aktuaarse tegevusena.  

2.5.1.3. Aktuaar ei tohi esitada sellist infot, mis aktuaari teadmise kohaselt on tegelikult vale või eksitav, sisaldab hooletult esitatud väiteid või infot, või on välja jätnud või varjanud asjaolusid, mis tegelikult pidanuks selles sisalduma, muutes seega info eksitavaks. Samuti ei tohi aktuaar olla sellise info esitamisega seotud, seda reklaamida või kliendile pakkuda. Kui aktuaar saab teada, et teda on sellise info esitamisega seostatud, peaks ta võtma meetmeid, et teda selle infoga ei seostataks. See säte ei tähenda, et aktuaar ei peaks sooritama tööülesandeid, mis põhinevad: 

– eeldustel või metoodikal, mille on määranud klient või teine osapool, tingimusel, et kui aktuaar antud eeldusi või metoodikat ei poolda, teavitab ta sellest ka kasutajat; või 

– eeldustel või metoodikal, mida on kirjeldatud õiguslikes, järelvalvelistes või ametialastes nõuetes. 

2.5.1.4 Aktuaar peaks tegema koostööd teiste tema kliendile teenust pakkuvate osapooltega ja nende suhtes austusega käituma. 

2.5.1.5 Aktuaar peab austama saadud info konfidentsiaalsust, lähtudes õiguslikest, järelvalvelistest või ametialastest aruandluskohustustest. 

2.5.1.6 Kui aktuaaril palutakse võtta üle ametialaste teenuste osutamine, mida enne osutas teine aktuaar, peab ta kaaluma, kas oleks vajalik konsulteerida eelnevalt teenust osutanud aktuaariga, et veenduda, kas võib leiduda mõni ametialane põhjus, mis takistaks töö üle võtmist. 

2.5.2 Pädevus ja hoolikus 

2.5.2.1 Aktuaar peab oma ametialast teenust osutama hoolikalt, põhjalikult ja õigeaegselt.  

2.5.2.2 Aktuaar tohib oma ametialast teenust pakkuda vaid siis, kui: 

 - ta on ametialaselt pädev ja vajalike kogemustega või 

 - teda nõustab isik, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ning klient on sellest teadlik, või 

 - teda juhendab teine aktuaar, kes võtab tehtud töö eest ametialase vastutuse. 

2.5.2.3 Enne osutatud ametialaste teenuste tulemuste esitamist peab aktuaar tagama selle, et tulemused on tema parima teadmise ja mõistliku veendumuse kohaselt ilma vigadeta. 

2.5.2.4 Aktuaar peaks enne ametialaste teenuste osutamist kliendiga kokku leppima aktuaari kohustuste olemuses ja ulatuses.  

2.5.3.Vastavus 

2.5.3.1 Aktuaar peab käituma viisil, mis tagab tema ametialase vastutuse täitmise ühiskonna ees, järgides oma töös kehtivaid tehnilisi ja ametialaseid standardeid. Aktuaar peab oma töös lähtuma kõikidest EAL-i kinnitatud suunistest ja tegevusstandarditest. 

2.5.3.2 Aktuaarile kehtib EAL-i kodukorras esitatud distsiplinaarkord. Aktuaaril on õigus kodukorra alusel apelleerida mistahes EAL-i otsus. Aktuaar peab aktsepteerima ja täitma EAL-i distsiplinaarkohtu poolt või apellatsiooni tulemusel tehtud otsuseid. 

2.5.4 Erapooletus 

2.5.4.1 Aktuaar ei tohi pakkuda ametialast teenust olemasoleva või potentsiaalse huvide konflikti korral või juhul, kui aktuaaril on eelarvamusi või tajutavaid eelarvamusi, välja arvatud juhul, kui aktuaaril on sellest hoolimata võimalik erapooletult käituda ja klienti on olemasolevast või potentsiaalsest huvide konfliktist või eelarvamusest täies mahus teavitatud. 

2.5.4.2 Aktuaar peab klienti kirjalikult ja õigeaegselt teavitama mistahes sissetulekutest, mis seonduvad kliendi jaoks osutatava teenusega (välja arvatud juhul, kui klient on aktuaari tööandja – sellel juhul pole vaja teda teavitada tööandja poolt makstavast töötasust). 

2.5.5 Tulemuste esitamine 

2.5.5.1 Aktuaar peab oma ametialaste teenuste tulemused esitama õigeaegselt ning konkreetses olukorras nõutavas vormingus ja kujul, pidades silmas seda, et analüüside ja soovituste järeldused on esitatud kasutajale arusaadaval viisil. 

2.5.5.2 Välja arvatud juhul, kui see pole aktuaari hinnangul mõistlik (sellisel juhul ei tekita antud nõudest kõrvalekaldumine avalikustamisnõuet), peab aktuaar oma ametialaste teenuste tulemuste esitamisel:   

– selgelt näitama, et edastatav info pärineb temalt endalt; 

– rõhutama, et aktuaar vastutab tulemuste eest, võttes arvesse mistahes kehtivaid piiranguid (nende olemasolul); 

– tutvustama oma pädevust ja kompetentsi; 

– tuvastama analüüsi ja soovituste kasutaja; 

– tooma välja töö ulatuse ja eesmärgi; 

– tooma välja, millises ulatuses ja kuidas on võimalik aktuaarilt või kolmandalt osapoolelt täiendavat teavet ja selgitusi saada.  

 

3           STANDARDITE ADOPTEERIMISE JA VÄLJA TÖÖTAMISE PROTSESS / DUE PROCESS OF APPROVING ACTUARIAL PROFESSIONAL STANDARDS OF PRACTICE

A standard of actuarial practice is a statement of behaviour expected of actuaries operating within a specified context. It sets minimum standards on matters such as the methodology to be employed, the approach to be used in setting assumptions, the contents of the resulting report or opinion, and the way in which the report or opinion should be presented.

The Estonian Actuarial Society (hereinafter called as EAS) considers it an important task to adopt or issue professional standards of practice for its members from time to time and as needed. Developing and approving of professional standards of practice has to be such a transparent process where each member of EAS and each other interested stakeholder has the opportunity to state their opinion. This document is to regulate that process.

3.1         Decision on a plan to adopt or issue a professional standard of practice

3.1.1        Each Full or Associated member of EAS may make a proposal to adopt or issue a professional standard of practice. The proposal together with due arguments shall be submitted to the Management Board. The submission should include the nature of the proposed standard: whether it is intended to be a pure guidance, a recommendation or an obligatory standard.

3.1.2        EAS can adopt the Actuarial Association of Europe (hereinafter called as AAE) or International Actuarial Association (IAA) valid professional standard(s) of practice.

3.1.3        The Management Board shall decide whether the proposal is deemed to be well grounded. If the decision is affirmative then the Management Board shall form an ad hoc committee (hereinafter called as the Competent Committee) with the task to develop the draft of the professional standard of practice. The decision together with the list of the members of the Competent Committee shall be published by the Management Board through circular email and the web site of EAS.

3.1.4        The Competent Committee shall be formed of Full and Associate members of EAS who are competent in the subject area. There is no size limit to the Competent Committee.

3.1.5        The language of the EAS Professional standards of practice can be Estonian or English language.

3.2         Development of a professional standard of practice

3.2.1        The Competent Committee shall carry out its duty as transparent as possible, shall follow its own rules of procedure, and shall decide on a simple majority basis.

3.2.2        The Competent Committee shall develop the first draft of the new standard of practice or develop the first draft of the standard of practice based on valid IAA or AAE standards content.

3.2.3        The Competent Committee shall publish the first draft through circular email and the web site of EAS and to interested stakeholders with due deadline set for the comments.

3.2.4        At least one onsite public debate shall be organized on the first draft within the above deadline.

3.2.5        Each member EAS and each interested stakeholder may submit its comments on the first draft to the Competent Committee within the above deadline.

3.2.6        The Competent Committee shall consider each submitted comment by its content. Upon consent, the comment shall be incorporated into the second draft; upon no consent, the Competent Committee shall insert the refused comment and its reasons for refusal into the annex to the second draft.

3.2.7        The Competent Committee may decide to reiterate the process described in points ‎3.2.2 to ‎3.2.6 sensibly.

3.2.8        The Competent Committee shall submit its final draft to the Management Board for decision making.

3.2.9        The Competent Committee shall act carefully in order to ensure an adequate transition time for the members until the standard of practice takes effect.

3.3         Approval of a professional standard of practice

3.3.1        The draft submitted to the Management Board by the Competent Committee shall be approved by the Management Board. Otherwise the draft will be returned to the Competent Committee for a reiterated procedure.

3.3.2        The Management Board sends the approved draft for the General Assembly for its approval. If the General Assembly rejects the draft it will be returned to the Competent Committee for a reiterated procedure. In that case the procedure described in ‎3.2 shall be reiterated sensibly at most once. Upon a second attempt to approve the draft in General Assembly, the General Assembly shall either approve it or the standard of practice shall not be issued or adopted.

3.4         Disclosure of standards of practice

3.4.1        An approved standard of practice shall be published by the Management Board through circular email and the web site of EAS and to interested stakeholders including international bodies EAS belongs to.

3.5         Amendment and withdrawal of standards of practice

3.5.1        In order to amend standards of practice materially ‎3.1 to ‎3.4 shall be applied sensibly.

3.5.2        In order to withdraw standards of practice ‎3.1, ‎3.3 and ‎3.4 shall be applied sensibly.

 

4             KOOSOLEKUTE KORD

Koosoleku tüübid on Liidu liikmete üldkoosolek ja juhatuse koosolek, mis võivad olla nii korralised kui erakorralised.

4.1          Üldkoosolek on Liidu kõrgeim organ. Üldkoosolek on pädev otsustama kõiki Liidu tegevusega seonduvaid küsimusi. Üldkoosoleku ainupädevuses on: põhikirja muutmine ja täiendamine; juhatuse, juhatuse esimehe ja revisjonitoimkonna valimine salajase hääletuse teel; juhatuse ennetähtaegne tagasikutsumine; juhatuse ja revisjonitoimkonna tegevuse aruannete ärakuulamine ja neile hinnangu andmine; eelarve kinnitamine; uute liikmete vastuvõtmise kinnitamine; liikmete liikmeskonnast väljaarvamise kinnitamine; sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning nende tasumisel soodustuste kehtestamine; Liidu ühinemise, jagunemise ja tegevuse vabatahtliku lõpetamise otsustamine; likvideerimiskomisjoni valimine.

4.2          Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, saates Liidu liikmetele kas kirjalikult või elektrooniliselt teate koosoleku aja, koha ja päevakorra projekti kohta vähemalt 14 päeva enne koosolekut.

4.3          Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku Liidu juhatuse, revisjonitoimkonna või ühe kümnendiku liikmete nõudmisel.

4.4          Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle poole Liidu hääleõiguslikest liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole sätestatud korra kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus nelja nädala jooksul kokku sama päevakorraga kordusüldkoosoleku, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalevate liikmete arvust.

4.5          Koosoleku alguses valitakse koosoleku juhataja, protokollija ja kinnitatakse päevakord.

4.6          Korralist üldkoosolekut juhatab juhatuse poolt valitud ja üldkoosoleku poolt aktsepteeritud Liidu liige. Erakorralist üldkoosolekut juhatab üldkoosoleku kokkukutsuja poolt määratud ja üldkoosoleku poolt aktsepteeritud Liidu liige. Üldkoosolekut protokollib juhatuse liige.

4.7          Esitatud päevakorras võib teha muudatusi ja täiendusi enne päevakorra kinnitamist.

4.8          Koosoleku otsuse vastu võib esitada kirjaliku protesti 7 päeva jooksul peale koosoleku toimumist. Protest esitatakse juhatusele. Kui protestile allakirjutanute arv on vähemalt pool otsustaval koosolekul olnud liikmetest pannakse otsuse muutmine  järgneva  üldkoosoleku päevakorda. Kui ka teisel üldkoosolekul jääb otsus samaks, kuulub vastav otsus täitmisele. Protestile võivad alla kirjutada ka otsustavalt koosolekult puudunud liikmed.

4.9          Koosoleku juhatajal on õigus kuulutada vajaduse korral vaheaeg.

4.10       Koosoleku juhatajal on õigus koosoleku korra rikkujaid pärast kahte märkust kolmandaga koosolekult eemaldada.

4.11       Koosolekult puudumine või hilinemine on lubatud ainult mõjuvatel põhjustel, millest tuleb eelnevalt  koosoleku kokkukutsujale teatada. Vajadusel otsustab koosolek, kas puudumine või hilinemine on vabandatav või mitte.

4.12       Liidu liige võib vajadusel volitada end koosolekul esindama teist Liidu liiget. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult ning esitatud juhatusele enne koosoleku algust. Liidu liige võib samaaegselt olla volitatud ainult ühe Liidu  liikme poolt.

4.13       Koosolekuid on lubatud läbi viia ka elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis viiakse läbi koosolekud olukorras, kus päevakorras on kuni 3 hääletamist vajavat punkti ning teisi päevakorrapunkte ei ole. Igal Liidu liikmel on kuni hääletamisprotseduuri alguseni õigus nõuda koosoleku elektroonilise vormi asendamist tavavormiga. 

4.14       Hääletusprotseduurid üldkoosolekul.

4.14.1    Iga hääletamist nõudva päevakorra punkti korral on igal koosolekul osalejal õigus nõuda enne hääletamist teema arutelu.

4.14.2    Enne hääletamist teatab koosoleku juhataja kõik tehtud ettepanekud, parandused ja täiendused esitamise järjekorras. Ettepanekud hääletatakse esitamise järjekorras.

4.14.3    Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest liikmetest, va. Liidu põhikirja punktide  4.1.1, 5.6.1, 5.6.3, 5.6.9 korral. Otsused, mis on seotud Liidu põhikirja punktidega 4.1.1, 5.6.1, 5.6.3, 5.6.9 loetakse vastuvõetuks kui nende poolt hääletab üle kahe kolmandiku koosolekul osalevatest liikmetest.

4.14.4    Alternatiivsete ettepanekute korral on igal koosolekul osalejal üks hääl. Kui esimese hääletusvooruga ei saa ükski ettepanek vastuvõtmiseks piisavalt hääli, korraldatakse teine voor, kuhu pääseb kaks esimeses voorus enim hääli saanud ettepanekut. Kui ka teises hääletusvoorus ei saa kumbki esitatud ettepanek vastuvõtmiseks piisavat häälte hulka, loetakse ettepanekud mitte vastu võetuks ja hääletamine lõpetatakse. 

4.14.5    Juhatuse, komisjonide ja töörühmade suurus n hääletatakse ettepaneku korras. Seejärel seatakse üles kandidaatide nimekiri koosolekul osalejate poolt. Pärast nimekirja kinnitamist toimub hääletamine, kusjuures igal hääleõiguslikul Liidu liikmel on ülimalt n häält. Valituks osutuvad kõige enam hääli saanud kandidaadid. Võrdselt hääli saanud isikute nimekiri pannakse uuesti hääletusele. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, siis tõmmatakse loosi.

4.14.6    Hääletamine koosolekutel on avalik välja arvatud juhatuse, juhatuse esimehe, revisjonitoimkonna valimine, kuid muudetakse salajaseks ühe liikme nõudmisel.

4.14.7    Elektroonilises vormis toimuva koosoleku korral toimub avalik  hääletamine webi-keskkonnas Liidu kodulehel või e-posti kaudu. Hääletuse kestus määratakse koosoleku kutses. Korrektseks hääletussedeliks loetakse e-kirja, mis on saadetud kõikidele koosolekul osalejatele ning milles on selgelt tuvastatav hääletaja nimi, tema soov osaleda elektroonilises vormis toimuval koosolekul ning tema otsus antud päevakorra punkti osas.

4.15       Häältelugemise komisjon

4.15.1    Häältelugemise komisjoni suuruseks on kolm liiget. Häältelugemise komisjon esitatakse koosoleku juhataja poolt kinnitamiseks enne hääletusprotseduurile asumist.

4.15.2    Komisjoni liikmed valitakse vastavalt punktile ‎4.14. Elektroonilises vormis läbiviidava koosoleku häältelugemise komisjoni moodustavad juhatuse liikmed.

4.15.3    Häältelugemise komisjon valib enda hulgast juhataja, kes vastutab hääletamisprotseduuri, hääletustulemuste õigsuse ja korrektse esitamise eest.

 

5             JUHATUS

5.1          Juhatuse liikmed valitakse Liidu täis- ja assotsieerunud liikmete hulgast vastavalt Liidu põhikirjale ja käesolevale kodukorrale. Juhatus valib enda liikmete hulgast raamatupidamise eest vastutaja ja sekretäri.

5.2          Vähemalt 2/3 juhatuse koosseisust peavad moodustama Liidu täisliikmed.

5.3          Juhatuse esimeheks saab olla Liidu täisliige. Juhatuse esimeest ei saa tagasi valida  rohkemaks, kui kaheks (2) järjestikkuseks ametiperioodiks.

5.4          Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt Liidu põhikirjas sätestatule ning neid protokollitakse.

5.5          Juhatus koostab eelneva majandusaasta tegevusaruande ja raamatu¬pidamis-aruande ning esitab selle revisjonitoimkonnale kontrollimiseks hiljemalt iga aasta 31. märtsil.

 

6             TOIMKONNAD

6.1          Liidu toimkonnad on revisjonitoimkond, haridustoimkond ja teised üldkoosoleku poolt ellu kutsutud alalised või ajutised toimkonnad.

6.2          Toimkondade liikmed valitakse üldkoosoleku poolt. Toimkonnad annavad oma tegevusest ülevaate üldkoosolekule ja vajadusel ka juhatusele.

6.3          Revisjonitoimkond kontrollib Liidu majandustegevust vähemalt üks kord aastas. Revideerimisakt eelneva majandusaasta kohta koostatakse ühe kuu jooksul pärast juhatuselt eelneva majandusaasta raamatupidamisaruande saamist. Revideerimisakt esitatakse juhatusele ja üldkoosolekule.

6.4          Haridustoimkonna ülesandeks on Liidu aktuaaride õppeprogrammi koostamine ning pidev täiendamine selliselt, et see vastaks IAA ja Groupe Consultatifi vastavatele nõuetele. Haridustoimkonna ülesandeks on samuti kontrollida Liidu liikmete ja liikmekandidaatide vastavust Liidu haridusnõuetele.

 

7             LIIDU ESINDAMINE

7.1          Liitu võib esindada iga juhatuse liige või selleks üldkoosolekult volituse saanud Liidu liige. Finants ja õigustehingutel peab olema juhatuse esimehe ja vähemalt ühe juhatuse liikme allkiri.

7.2          Liidu esindajad rahvusvaheliste organisatsioonide juures valib üldkoosolek lähtuvalt alltoodud printsiipidest:

7.2.1      Liidu esindaja on üldjuhul Liidu täisliige, sobiva kandidaadi olemasolul võib Liitu esindada ka assotsieerunud liige.

7.2.2      Liidu esindaja IAA nõukogus ning Membre titulaire Groupe Consultatif’ juures peab olema Liidu täisliikmest juhatuse liige.

7.2.3      Liidu esindaja volitused kestavad üldjuhul kolm (3) aastat. Vajadusel võib esindaja volitusi pikendada.

7.2.4      Liidu esindaja on aruandekohuslane üldkoosoleku ees, üldkoosolekute vahelisel ajal juhatuse ees.

 

8             LIIKMEMAKSUD

8.1          Liidu liikmel on kohustus tasuda liikmemaksu. Liikmemaksu suurus võib sõltuda liikmestaatusest.

8.2          Liikmemaksu suuruse otsustab üldkoosolek hiljemalt eelneva kalendriaasta 1.detsembriks.

8.3          Liige võib tasuda liikmemaksu kahes võrdses osas – kalendriaasta 1.märtsiks ja 1. septembriks. Liikmemaksu tähtajaks tasumata jätmisel arvestatakse tasumata osalt viivist 0,2% päevas alates 30.ndast päevast.

8.4          Liikmemaksu tasumise kohustust tuletatakse meelde raamatupidamise eest vastutava juhatuse liikme poolt enne makse tasumise tähtaega.  

 

9             DISTSIPLINAARPROTSESS

9.1      Eesti Aktuaaride Liidu distsiplinaarprotsess kehtestab korra ja reeglid, kuidas liidus viiakse läbi distsiplinaarmenetlusi, määratletakse karistusi liikme(te) distsiplinaarrikkumiste eest ning tuuakse välja protsess apellatsioonikaebus(t)eks.

9.2     Distsiplinaarrikkumise all mõeldakse eksimust Liidu põhikirja, kodukorra ja/või üldkoosolekute otsuste vastu. Lisaks mistahes teod ja/või käitumine, mis on vastuolus või mida võib hinnata vastuolus olevaks aktuaaride kutsealase eetikakoodeksi või kutsenormidega (juhenditega).

9.3     Kaebuse esitamise õigus ei ole piiratud Liidu liikmelisusega. Liidu väline füüsiline- ja juriidiline isik võib esitada kaebuse liidu liikme vastu. Liidu liige võib oma käitumise uurimiseks ka omal soovil distsiplinaarprotsessi algatada.

9.4    Igal liikmel on õigus iseseisvale, sõltumatule ja objektiivsele distsiplinaarprotsessile.

9.5    Distsiplinaarkomisjon

9.5.1    Distsiplinaarrikkumiste menetlemiseks moodustatakse distsiplinaarkomisjon.

9.5.2    Viis (5) distsiplinaarkomisjoni (edaspidi Kohtu) kaasistujat valitakse kolmeks aastaks Liidu üldkoosolekul. Kohtu kaasistujateks võivad olla vaid Liidu täisliikmed, kes on olnud Liidu liikmed mitte vähem kui kolm (3) aastat ja kes omavad laitmatut reputatsiooni.

9.5.3    Iga juhtumi käsitlemiseks määravad valitud kaasistujad endi hulgast eraldi kolmeliikmelise Kohtu koosseisu. Kohtu koosseisu ei tohi kuuluda isik, kellel võib juhtumi käsitlemisel tekkida huvide konflikt. Reaalse või potentsiaalse huvide konflikti ilmnemisel peab Kohtu koosseisu valitud isik ennast Kohtu koosseisust esimesel võimalusel taandama. Taandunud kaasistuja asemele määratakse uus Kohtu liige.

9.5.4    Kohus valib isekeskis kaasistujate hulgast eesistuja.

9.5.5    Kohus on otsustusõiguslik, kui kogu Kohtu koosseis on kohal. Kohtu otsus võetakse vastu, kui selle poolt on 2/3 Kohtu koosseisust.

9.5.6    Kui Kohus on määranud istungi toimumise aja, peab ta sellest teavitama kaebealust vähemalt kakskümmend üks (21) päeva ette. Poolte kokkuleppel võib juhtum tulla arutusele ka enne nimetatud tähtaja saabumist.

9.5.7    Liige, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust teostatakse, on kohustatud kohtuistungile ilmuma isiklikult ja osalema menetlustoimingutes. Tal on õigus istungile kaasa võtta nõustaja(d) ning õigus kaitsja(d) abile. Kaebealusel on õigus esitada Kohtule kirjalikult või suuliselt tõendeid ning põhjendusi oma käitumise õigustamiseks.

9.5.8    Kohus arutab eksimust kaebealuse juuresolekul. Kohtualuse teistkordsel mitteilmumisel võidakse arutelu läbi viia ka tagaselja.

9.5.9    Kohtu otsus tehakse Kohtu koosseisu kinnisel istungil. Otsus võib olla õigeksmõistev  või süüdimõistev. Kohus võib loobuda juhtumi arutelust või arutelu lõpetada ning mitte otsust teha, kui ta leiab, et juhtum ei kuulu Kohtu pädevusse.

9.6    Karistused (disciplinary sanctsions)

9.6.1    Kui kohus on tuvastanud Liidu liikme eksimust, siis määratakse süüdimõistetule vastavalt süüteo raskusastmele üks alljärgnevatest karistustest:

• Hoiatus;
• Avalik märkus
• Liidu liikmestaatuse alandamine
• Liidust välja arvamine

9.6.2    Kohus teavitab kaebealust kirjalikult oma otsusest hiljemalt kolme (3) päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Kohtu otsus jõustub pärast apellatsiooni-tähtaja möödumist, kui vastavat apellatsiooni ei esitata.

9.7   Appellatsiooni kord

9.7.1    Kohtu otsuse peale on igal osapoolel õigus apelleerida Apellatsioonikogule. Apellatsiooni-kogu koosneb kõikidest Liidu täisliikmetest välja arvatud kolmeliikmelise Kohtu koosseisu liikmed, kes on määratud juhtumit käsitlema.

9.7.2    Apellatsioon tuleb esitada Juhatusele neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast Kohtu otsuse väljakuulutamist.

9.7.3    Apellatsiooni saamisel kutsub Juhatus kokku neljakümne viie (45) päeva jooksul kokku Apellatsioonikogu teavitades kõiki selle liikmeid vähemalt neljateistkümne (14) päeva ette.

9.7.4    Apelleerinud osapoolel on õigus ilmuda Apellatsioonikogu ette kas üksi või koos nõustaja(te)ga/kaitsja(te)ga. Kohtul on samuti õigus kaasata oma nõustaja.

9.7.5    Kohtu eesistuja esitab Apellatsioonikogule Kohtu otsuse koos põhjendustega. Apelleerinud osapoolel on õigus esitada oma põhjendused, miks tema arvates Kohtu otsus on väär või ebaõiglane.

9.7.6    Apellatsioonikogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb rohkem kui 50% Liidu täis ja assotsieerunud liikmetest. Juhul, kui kogunenud Apellatsioonikogu ei ole otsustusvõimeline, lükatakse asja arutamine kakskümmend üks (21) päeva edasi ning kutsutakse kokku uus Apellatsioonikogu istung.

9.7.7    Apellatsioonikogu võib Kohtu otsuse kas jõusse jätta, karistust vähendada või ümber lükata. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 häälteenamus. Apellatsioonikogu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

9.7.8    Apellatsioonikogu otsusest teavitatakse osapooli kirjalikult vähemalt neliteist (14) päeva enne selle jõustumist.

9.8    Teavitamine ja konfidentsiaalsus

9.8.1    Liidu liikmeid, samuti kõiki teisi avalikult kaasatud osapooli teavitatakse Kohtu otsusest ja/või apellatsiooni tagajärjel tehtud Apellatsioonikogu otsusest kirjalikult. Kohtu ja Apellatsioonikogu vastavasisulised otsused on avalikud.

9.8.2   Reeglina on kõik Kohtu ja Apellatsioonikogu poolt teostatud arutelud ja toimingud ning neile kogudele esitatud tõendid ja ütlused konfidentsiaalsed ning hoitakse saladuses. Liit jätab endale õiguse avaldada kogu asjasse puutuv faktiline materjal juhul, kui konfidentsiaalsuse nõuet rikutakse või on olemas kõikide osapoolte vastav nõusolek.

 

10             RUUMID

Liidu ruumide soetamise vajaduse ja ruumide kasutamise korra kinnitab Liidu üldkoosolek.

 

11           RAAMATUKOGUTOIMKOND, KROONIKA

11.1       Raamatukogutoimkond koosneb raamatukoguhoidjast, kes valitakse üldkoosolekul määramata ajaks. Raamatukoguhoidja koostab raamatukogu kasutamise korra, mis peab olema raamatukogus välja pandud.

11.2       Raamatukoguhoidja ülesandeks on raamatukogu korrashoid, täiendamine, ajakirjade tellimine, köitmine, raamatute laenutamine.

11.3       Raamatuid ja muid trükiseid laenutatakse ainult Liidu liikmetele raamatukoguhoidja poolt määratud ajaks. Raamatukoguhoidja loata on trükise võtmine keelatud.

11.4       Trükise tähtajaks mittetagastamisel kaotab Liidu liige kolmeks kuuks laenutamise õiguse.

11.5       Trükise kaotamisel ostab kaotaja uue või maksab selle kolmekordse hinna Liidu kassasse.

11.6       Tellitavate trükiste nimestiku koostab raamatukoguhoidja ja esitab selle kinnitamiseks juhatusele.

11.7       Raamatukoguhoidja ülesandeks on ka Liidu kroonika koostamine.

 

12           ARHIIV/DOKUMENDID. DOKUMENTIDE LIIKUMINE

12.1       Arhiiv on Liidu dokumentide ja muu ajalooliselt Liidule  väärtuslike materjalide säilitamiseks.

12.2       Arhiivi säilitamise ja  hoidmise eest vastutab juhatus.

12.3       Arhiivimaterjale võib  anda kasutamiseks ja avaldamiseks väljaspool Liitu ainult  juhatuse nõusolekul.

 

13           KODUKORRA JÕUSTUMINE JA MUUTMINE

13.1       Muudatuste tegemine käesolevas dokumendis on Liidu juhatuse pädevuses. Muudatused peab kinnitama üldkoosolek.

13.2       Kodukord ja muudatused selles jõustuvad 7 päeva pärast vastava otsuse vastu võtmist Liidu liikmete üldkoosolekul.